1. Sissejuhatus

• Millal kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest tahtluse komponendi olemasolul, millal mitte, kuidas hinnata tahtlust; millised on erisused vastutuskindlustuses ja rahvusvahelises praktikas.
• Tahtlus kui kõige rangema sanktsiooniga subjektiivse riski vorm kahjukindlustuses.
• Eristus: sihilik kindlustusjuhtumi esilekutsumine vs tahtlik kohustuse rikkumine, mis ei pruugi olla suunatud kindlustusjuhtumi toimumisele.

2. VÕS § 452 lg 1 – üldreegel kahjukindlustuses

2.1. Normi struktuur

• § 452 lg 1: kindlustusandja vabaneb kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.
• Eeldused:
  1. kindlustusjuhtumi toimumine;
  2. tahtlus;
  3. põhjuslik seos teo ja kindlustusjuhtumi vahel;
  4. tõendamiskohustus kindlustusandjal.

2.2. Tahtluse ulatus (otsetahtlus vs kaudne tahtlus)

• Kommenteeritud väljaanne selgitab: tahtlus peab olema suunatud kindlustusjuhtumi toimumisele, mitte pelgale hoolsuskohustuse rikkumisele.
• Kui isik rikub teadvalt kohustust (nt sõidab joobes, jätab vara lukustamata), ei tähenda see automaatselt tahtlust, kui eesmärk ei olnud kindlustusjuhtumi saabumine.
• Eestisisene diskussioon: kas kaudne tahtlus piisab? Vastutuskindlustuse § 513 puhul Riigikohus on seda aktsepteerinud, kuid kas muule kahjukindlustusele peaks seda automaatselt üle kandma?

2.3. Praktika ja probleemkohad

• Riigikohtu lahend 2-21-16822/84 (2024): kohus on asunud laiendama tahtluse tõlgendust viisil, mis viib tahtluse riski tõstmisega samale tasemele.
  • Kriitika: see lahendus ei erista piisavalt tahtliku käitumise eesmärki. Lisaks: rahvusvaheliselt käsitatakse kindlustuses tahtlust sageli kohustuslikus vastutuskindlustuses regressi alusena, kuid mitte kindlustuskaitse välistusena (nt Eesti, Saksamaa, Soome liikluskindlustus).
• Praktikas peaks tahtlus olema suunatud tagajärjele – kui ei ole, on tegemist riskikäitumise, mitte § 452 lg 1 olukorraga.

3. VÕS § 513 – vastutuskindlustuse erinorm

3.1. Tahtlus + õigusvastasus

• Erinevalt § 452 lg 1-st nõuab § 513 ka õigusvastasust.
• Tahtlus loetakse kaetud ka siis, kui kindlustusvõtja möönab õigusvastase tagajärje saabumist.
• Seega on kaudne tahtlus (§ 104 lg 5) piisav.

3.2. Miks ei tohi § 513 käsitlust automaatselt üle kanda kahjukindlustusele?

• Kommentaarid: § 513 on erinorm ja kajastab vastutuskindlustuse spetsiifikat, mitte varakindlustuse loogikat.
• Kas kahjukindlustuse puhul oleks kaudse tahtluse lai mõistmine vastuolus kindlustuse olemusega? – Näiteks muidu muutuks enamik hoolsuskohustuste rikkumisi “tahtlikeks”?

4. Rahvusvaheline võrdlus – Saksamaa VVG § 81 ja PEICL

4.1. Saksamaa VVG § 81

• VVG § 81 lg 1: ainult otsene ja kaudne tahtlus, kui suunatud kindlustusjuhtumi tekitamisele, toob kaasa täieliku hüvitamiskohustusest vabanemise.
• Raske hooletus (§ 81 lg 2) annab üksnes proportsionaalse vähendamise õiguse.
• Märksa selgem piir: riskikäitumine ei võrdsustata tahtlusega → täidab sama eesmärki, millele viitame Eesti õiguses.

4.2. PEICL 14:103

• Tahtlik kindlustusjuhtumi esilekutsumine → kindlustusandja vabaneb.
• Kaudne tahtlus eeldab tagajärje möönmist (mitte lihtsalt ohu teadvustamist).
• Praktika: tahtluse mõiste kitsam kui Eesti mõnes kohtulahendis.

4.3. Kokkuvõte

• Rahvusvaheline praktika eristab:
  • tahtlik kindlustusjuhtumi tekitamine (fraud-type behaviour)
  • tahtlik kohustuse rikkumine, mis ei ole suunatud kahju saabumisele (risk-taking behaviour)
• Eesti õigus peaks järgima sama joont.

5. Crime/Fraud Insurance ja tahtluse katvus

5.1. Tahtlik kohustuse rikkumine vs tahtlik kindlustusjuhtumi tekitamine

• Crime/Fidelity/Fraud kindlustus on erandlik valdkond, kus kindlustusandja teataval määral katab töötaja tahtlikud teod (nt vargus, kelmus, arvepettus).
• Seega tahtlus ei ole alati kahjukindlustuses välistus – oluline on tahtluse suunatus.
• Eesti näide: kinnise kohtumenetluse kaasus, mida sisult ei saa kommenteerida aga küsimus: kas tahtlik töötajate pahategevus on kindlustusriski osa. Kui jaatada, et „kindlustusriski osa“ osas on tahtlus alati välistatud, siis millise kindlustusriski osas kindlustuskaitset pakutakse?

5.2. Kindlustusandja praktika Eestis

• Seesam näide: tingimustes on välistatud tahtlik kohustuse rikkumine, mille eesmärgiks on kindlustusjuhtumi esilekutsumine.
  • Väga õige rõhuasetus: eesmärk mitte pelk rikkumine.

6. Praktilised soovitused ja järeldused

6.1. Kuidas hinnata tahtlust?

• Küsimus ei ole: “Kas isik teadis, et ta rikub kohustust?”
• Küsimus on: “Kas isik möönis või soovis just kindlustusjuhtumi toimumist?”

6.2. Mida peab tõendama kindlustusandja?

• Hea praktika:
  • dokumenteeritud motiiv;
  • seos teo ja kahju vahel;
  • alternatiivsete seletuste välistamine;
  • teo kontrollitavus ja teadlikkus.

6.3. Millal ei saa tahtlusest rääkida?

• Joobes juhtimine;
• Kulunud rehvidega sõitmine;
• Akna lahtijätmine;
• Turvanõude rikkumine teadmisega riskist, kuid eesmärgita kahju tekitada.
  → Need kuuluvad raske hooletuse, mitte tahtluse kategooriasse.

6.4. Koolituse peamine sõnum

• Tahtluse absoluutne välistus = eesmärgipärane kindlustusjuhtumi esilekutsumine.
• Risk behaviour ≠ intention.
• Rahvusvaheline praktika toetab kitsast tahtluse mõistet.